Wednesday, December 2 @ 03:07
Slept so long.

Jaaa ma tean, et ta on vähem kui 16tunni pärast siin & ma ei pea enam olema üksi & kõndima ise mööda treppe, ümisema waddlewaddle'it, naerma üksi south parki üle, juues tulevikuteki all keras lebodes kruuside kaupa kohvi. Üksi.
Viimased nädalad on üleüldse paras mull olnud, isolatsioon ülejäänud maailmast. Isegi illa j tulekust ei teadnud, minek jääb rä ka nüüd fuuuuuuck! Muidu oleks ideaalne, reedel kooliajast teeviidale trippida ja.. a mitmetel põhjustel ma teeviidale ei lähe. Andeks, annu. Ma oleks nagu pikalt reisilt tagasi, nii paljudega on vaja catch up'ida, igast võimalikust kohast haaran uudiseid ja pisematki informatsiooni.

shall we continue where we left off?

Kuna mul niikuinii und ei ole, oleks tark õppida, a niipea, kui alustan, leian end mõtlemast, kui fucked up koolisüsteem on, sealt omakorda ühiskonna vead jne. Näiteks lõpukirjand, mille esimene proovioma võssa läks. Hea tulemus on kindlustatud, kui õpid kodus kindla valdkonna fakte pähe ning kirjutad õpetajaga endale sobivat teemat üldsõnalisena läbi. Seega ei ole vaja eksamil muud, kui nn lünkade asemele kirjutada konkreetsesse teemasse sobivad laused. Ülesehitus jms on varem valmis mõeldud, ilmselt kasutatakse ka varem läbikirjutatud lauseid, et vältida kirjavigu. Ühesõnaga, kui viitsida veida pähe õppida ja järgida kindlaid piire, on läbipääs kindlustatud. Lisad võimalikult palju võõrsõnu, ehitad laused võimalikult keerukaks ning kõik on reaktsiooniga "woow, kui tark sa oled". Eksami sooritamine tähendab ametlikus tõlgenduses valmisolekut täiskasvanueluks, küpsust. Reeglitele allumine on seega küpsus. Muidugi on kirjandis sees oma seisukohad, kuid kui järske ning ebaharilikke statemente ikka teha saab, ehk satub lugejaks tolerantsusepuudulikkusega kodanik and well goodbye your future. Mõtted peavad vastama üldisele arvamusele, radikaalsed ideoloogiad tuleb enda teada jätta. And u can do nothin about it, commit the tests like they want, take your time and then give them hell, kid.

psychosis is a weapon these days

Ma ei pruugi enda arvamuses resoluutne olla (organiseeritust on siiski vaja), a ma võin ju teeselda, et olen. Peaks väitlema, vabas vormis nagu anni süntsil joosepi ja osaliselt ka siimuga, kuigi j juhtis süsteemi. Lõpuks tuleb välja, et eestlased elavad saksamaal, anname enda raha narkosõltlastele aseaine tarbeks, et nad lõpptulemusel hoopis meid ei tapaks, paras türannia? Gerli geniaalsused ka muidugi, tipphetkeks "just, õige, inimesed surevad niikuinii" & "ühiskond on maa ja rahvas ju".

you're in control

Sõnade laviin on lõputu, mõtted ei saa otsa. Ma ei loe eelnevat teksti läbi, las ta olla impro. Koolimaja ehitusmeeste tuledesära paistab ikka veel veidralt allkorruse aknasse. Oodata on 14 tundi, gonna be a hard night.




2 comment(s)


Sunday, November 22 @ 19:57
English summer rain.

Eedeni parkla minikivisein, on novembri kolmapäev. Ta keerab pimeduses pöörfisid jointe ning on ilmselgelt endaga rahul. Ma tantsin mururibal, süüdates ühe säraküünla teise järel. "Paneme nad kõik ritta, et nad süttiks järjest nagu doomino," ütleb ta järsku. Minutid hiljem anne kanalil entusiasm lahtub- tuul on liialt tugev, kujund ei joonistu liival piisavalt selgelt välja. Ilus hele on sellegipoolest, soovime teineteisele head uut aastat ja lähme käidud teed läbi kammima. "Veider, kui sageli ma oma telefoni rä kaotan," ütlen ma.

Kõõlume teisel korrusel lastetoa aknal. "Haha, vaata, kellegi lumememm. Palju meil neid veel alles on?" "Kolm?" & mõlemal tekib pea sees sama mõte. Vaja on veel ainult mööda valgustamata treppi alla saada, tuled kustutada ja viimased kohaloleku porised tõendid koridorist likvideerida. Ukse jätame lahti, see on omaniku töölolekul alati avatud. Esialgne plaan põrub, sest vähenegi lumi on kaetud jäise kihiga. Järgmine idee on midagi nendega kaunistada, kuna aga nööri ei ole, katkestab ta mu improviserimise lausega: "Või siis visata teele ja olla õnnelik?" Siiski mitte, viimased veepommid surevad täpsusviskel. Peidame pooleliitrise kohvikruusi kilekotti ja kõnnime koju, peas kummitab järjekindlalt üks crystal castlesi lugu.

WELL GUESS WHO'S FEELING POPDADA?

Oh oh ja reedel oli askaril kokkutulek, funny lil party, kui välja arvata me voodinurka roninud ja seal vaikselt enda mao sisu tühjendav mister X.




0 comment(s)