Ütle mulle, kuidas ma peaksingi seda kirja panema? Kuidas sõpsud laupäeva-pühapäeva mu pool veetsid, süües, juues ning charlie&the chocolate factoryt vaadates? Kuidas annu on oranž päkapikk ning me armastame oompa loompasid? (Joosep, rä palun laula enam, see jääb kergemini kummitama kui mõni suvaline eesti popplugu!) Kuidas ma kõike väga enjoysin, kuni jalaga vastu kuuma raudahjuust liikusin ning põletushaavadega kiirabis käisin? (Mitte, et kohaliku arsti jaoks see 5x10cm mõne nahakihita lärakas katkiläinud vill ei oleks). Kuidas ma eile annu poole pitsatama läksin, kuid täna kooli mitte? (Ise olen rahul, sest h tuli sellevõrra kauemaks siia, viis tundi jack bauerit, peeglite tulistamist, south parki ja naermist. „Mees ei kiusa, mees magab. Oi tsauu!“ ) Kuidas ma ütlen, et ma tast sõltuvuses? Ei tea.
A said sa infot? Ilmselgelt. So fuck your writing style standards, fuck dis shit!




Ma võin mässata, mul on back-up army with a back-up plan.

0 comment(s)

2 comment(s)

Esimene haigutus ning arusaam, et mis algab halvasti, lõppeb tõenäoliselt ilusti. Vastupidi süsteem ei tööta. No näiteks mu telefon ei olegi surnud, kuigi ta kukkus kõrgelt läbi kiigelippide poriloiku & jäi sinna hulpima, klahvid ei töötand ja ekraani all oli kangekealne veepiisk. Nüüd lülitasin sisse, kõik töötab pöörfilt. Sain pildid kätte vähemalt hehe. Võib-olla tegelikult ei kukkunud, võib-olla oli uni. Sürr, veidrat tunnet tekitav nagu ennast kafka "metamorfoosi" algusestseeni kujutleda. Või keset tantsutundi mõelda, kuidas kõik natukenegi kaugel inimesed veelgi kaugemal tunduvad olevat. Mõtetes kõlab normaalselt, kirjutatuna ilmselt mitte.

spinning, arms spread
crushing the tops of mountains
with my hands
as I dive into the Pacific
i flood the shorelines

Teine haigutus, peaks mingiks märgiks lugema? Väga jareki "tere hommikust"-laulu olek on. Suvevarahommiku sarnane rahu ja uimasus. Who spilled something in my cup, who did it who did it? Tänan igal juhul, nüüd pls hiigeltass valget teed lisaks, films ning lebo. Äratuse panen kella üheks, härra joosep saatis just sõnumi, et nad homme külla, olgu ma valmis. A mille ei?

2 comment(s)

Üleeilne inglise test, tänane kunstiajaloo oma.. well, i fucked up. Ma pole enda peale vihane sellepärast, et ma ei hooli konspektide omamisest, kust ideaalis õppida saaks. Ma olen enda peale vihane, et ma lennult seda asja sajaprotsendiliselt selgeks ei saand, v loomulikust intelligentsist ei sooritanud. Öäöäöäöäöä.

It’s not much to talk about
I’ve got so much to talk about
But I don’t wanna let you
I don’t wanna let you down

Ma ootan homset, sest
a) kuni ta tundide lõppu ootan, saan õppida. Nutikas ajakasutamine.
b) õhtul peaks ideeliselt välja liikuma.
c) tahan teada, kuidas annul joosepile muusika tutvustamine läks.

Jea, kõik variandid on õiged.

Päevad koos: hommikul saab 38. ♥

2 comment(s)

Ainult vaikus nukralt hiilib veel ringi ja õhus vilgub lumekristall.. Mu aknaalune koht on parim! Annu ei vaata õnneks kurjalt, tal eneseotsingud pooleli hehe. Ikka veel sajab, lörtsilt ja soojalt. Võib-olla pole soojalt, võib-olla tekitab seda tunnet tuline radiaator, kuhu jalgu vastu surun. Oluline osa oli laulmisel ja pillimängul.. Ei kirjuta üles, vast pärast annu pool kiirelt ümber. Vaatame the cat in the hati lõpuks ometi rä, joome kohvi, a mitte nii kanget kui eile. Peab hendrikzile ütlema, iseasi, kas ta kuuleb v kuulab- joosep on esimest päeva VGs, enamuse ajast nad koos, südamesõbrannad! Kuigi nende esimene kohtuminegi oli sel laupäeval.




Tegelt tegelt "hää nv oli", nagu ta ütles. Varahommikune mental breakdown (poole kolmest saadik laksisin üleval, a päris saingi bussile öä) hea lahendusega: kell on kuus, me jalutame mööda maanteed üksteisele vastu & siis koos alevisse, kust metroosse ning linna. Trallisime niisama ringi, vingusime tuttavate inimeste hordide üle ning tsekkisime mööblipoode. Ei see on normaalne. Neljaks saime tlna kohale, hei jane&kaur&joosep&anni! Veida normat ka, kenad prillid, kust said? Peaaegu oleks hookile ehmatuse tekitand järsu ilmumisega, a aega jäi väheks. Jõudsime aint solarise uude reedesse ja sealt kiirelt pelgulinna joosepi toitu hävitama, kuni ta pakkis. Veel neli tundi mahedat bussisõitu nende kahega, ma ei kurda kohe üldse mitte, a lähme tagasi mingihetk pls!




Õõõõõ ma tahan temaga joindile maailmaasju arutama minna, ei mängi välja, kes see viitsib klassijuhataja monotoonset enda ellusuhtumise pealesurumist kuulata. Muudkui "tema on alaealine" ning "sinu kaheteistkümnenda klassi jaoks on see näotu." Pluss õpetajatetoas tuntakse meid kui "laulatatuid". Oh well.

Nüüd laulame ilmselt. V vaatame superstaarihakatisi. V akna tagant mööduvat uunot, tsau.
Keerlevaid laangeevaiiid helbeeiid on täiiiss.

Õhtul tuli välja, et viitkalt pole heinasoole otseteed. Ka mitte siis, kui mäe otsast vaadata.

1 comment(s)

"Kust tuled üle teise muru?" küsis ta muiates.
"Kiire on, koju lähen."
"Kodu on sealpool," näidates ridaelamu suunas.
"Vähemalt viimased kolm-neli aastat juba pole." & ma hakkasin naerma.
"Eks kui kunagi vanameest vaja läheb, eks ma siis tean." Ta läks solvunult poodi, ma sain aint järele hõigata: "Ammu oli vaja!"

Täna sooritasin, kaasa arvatud matemaatikas jehuu. Nüüd peaksin homseks valmis olema.
Loetud tunnid veel, veida alla kaheksa. Iga hetk kerkivad esile uued takistused, tahaks lihtsalt karjuda, et fuck it, mida te keerutate nii palju, konkreetsust pls! Peas käis läbi eriti must stsenaarium, kuidas ma sinna bussile ei jõua. Vb ma lihtsalt ootasin seda liiga palju&nüüd mõtlen üle. Ses suhtes, et võin jala ka alevisse minna, kogu tripp võib olla mu enda rahade eest. Hell yea. It's all good. And tomorrow will be cute.

You better open the door
before I take a hammer to the walls around it
I cannot let you inside my cell
for fear i'll sink the ship and drag us both down

0 comment(s)

Yello’ hello! Hea olla vä, hää v, hää v? Üsnagi, aint mõtteid nädala jagu liiga palju kogunend. Neis ei ole mitte mingit korrapära, ebareaalne aeg. Vaimuhaiguse esimene staadium. Raudselt.
Õpetajatepäev. Klassijuhatajad rikkusid vastikult rä selle, puhtalt kohalolekuga. Kontrollifriigid. Läksin ja korraks annu juurde, kohe peapesu. Lasin kaheksandikul endale kohvi tuua õpetajatetoast- jälle häda. Kusjuures klassid ise olid üllatavalt toredad, seitsmenda kontsa-ketri ütleb siiamaani koridori peal viisakalt tereeee õpetaja. Tean ka enamusi (hendrixi sain enda klassi, vahetasin kivilo laura vastu hehe), niiet lebo. Pärast tegime perekondliku sisseoste + korraldasime süntsi rä. Tunnike enne teiste tulekut oli mõneks hetkeks nutt kurgus, ilmselt asjade kuhjumise pingest. Muidu läks hästi, halloooo mudakas! Aitäh, et tulite!




Süntsil tekkis kellelgi plaan kluppi minna nagu beyonce seda teeb, no okei niisama klassiga. Lõpuks läksime nii, et enamus klassi tsikke laupäeval määdis, poisid kassisid kodus. Nõrgad! Me küll mõrvasime oma kontsakingades jalgu neli tundi järjest, vahepeal bacardi razzi sprite, jää ning laimiga rüübates. Üle nii pika aja tantsida on lõõgastav, pohui see saast muusika. Korra lasti i love rock’n’rolli ning ac/dc thunderstrucki, need annavad ilmselgelt rohkem energiat kui igaks teiseks looks olev stereo love.




Praegu on küll killer väsimus, pea on pinges, a ei valuta. Üsna õõvastav, eriti kui arvestada, et ma hüpohondrikustunud. Sügiseses õues olen enamuse ajast, hommikud ja söögivahetunnid (miks õpetajad luuravad?) ja peale kooli samamoodi. Bro’ga jea. Harjuge ära, see naljakas tasapisi, kui kõik hämmingus küsivad, kas nad käivad vää. Ega sõbrad ei saa olla, oh ei. Kitsa silmaringiga piraadid!

Kui seitsme paiku maanteed mööda kõndida, siis näed mahedat optilist illusiooni, see tüüpiline musta ja valge kooslus. Valge joon tundub olevat süvik. Kuule vist jaa väike hullus.




palju õnne miska!

3 comment(s)

0 comment(s)