Esimene haigutus ning arusaam, et mis algab halvasti, lõppeb tõenäoliselt ilusti. Vastupidi süsteem ei tööta. No näiteks mu telefon ei olegi surnud, kuigi ta kukkus kõrgelt läbi kiigelippide poriloiku & jäi sinna hulpima, klahvid ei töötand ja ekraani all oli kangekealne veepiisk. Nüüd lülitasin sisse, kõik töötab pöörfilt. Sain pildid kätte vähemalt hehe. Võib-olla tegelikult ei kukkunud, võib-olla oli uni. Sürr, veidrat tunnet tekitav nagu ennast kafka "metamorfoosi" algusestseeni kujutleda. Või keset tantsutundi mõelda, kuidas kõik natukenegi kaugel inimesed veelgi kaugemal tunduvad olevat. Mõtetes kõlab normaalselt, kirjutatuna ilmselt mitte.

spinning, arms spread
crushing the tops of mountains
with my hands
as I dive into the Pacific
i flood the shorelines

Teine haigutus, peaks mingiks märgiks lugema? Väga jareki "tere hommikust"-laulu olek on. Suvevarahommiku sarnane rahu ja uimasus. Who spilled something in my cup, who did it who did it? Tänan igal juhul, nüüd pls hiigeltass valget teed lisaks, films ning lebo. Äratuse panen kella üheks, härra joosep saatis just sõnumi, et nad homme külla, olgu ma valmis. A mille ei?

2 comment(s)