Sunday, January 25 @ 01:44
Zero hero.
BANG! POW! KABOOM! Tuhandeid mõtteid on peas, kõik jooksevad amokki, põrkavad üksteisega kokku ning purunevad omakorda rohkemateks uitmõteteks. Aint sellepärast, et ma mõtlen üle ja loodan liiga palju. Üldiselt on mul enamus asjades shitaks vedanud, miks siis nüüd ei võiks? Nii kuradi raske on olla, ma peaaegu tajun jalgade küljes tolknevaid viiekiloseid sangpomme. Midagi on puudu, midagi valesti. See miski kriibib, ei lase rahulikult olla. It eats me up inside. Ärge rääkige minuga praegu, ma ausalt ei oska vastata küsimusele misteed? Pooli teist tegelikult ei huvitagi, jääge ometi vait, te ei mõistaks mind niikuinii. Vaid mõned saaksid kindlasti aru, aga neid pole msnis, good for them prolly. Sest ma ei taha word vomitida, enda värdja enesetunde tõttu mõttetuid probleeme tekitada. Las olla. Homne on parem.


see pole kapriis, kullake, vaid vajan oma aega
et läbi mõelda hetki, mis emotsioonid kergitasid taeva


Jepsjeps, eesti keele tekstiõpetuse olümpiaad oli ajaraiskamine. Ei suutnud keskenduda, ei lugenud tööjuhendeidki korralikult läbi. Ma ei taha tulemusi, plzplz parandage neid lehti suitsupauside ajal & kasutage mu vastuselünki konide kustutamiseks. Aitäh. A, peale üritust ei saanud linnagi jääda, kõik olulise - rahakoti, kõrvaklapid, nahkkindad - olin hommikul kiirustades koju unustanud. Ja tegelikult peaksin ma praegu enda järeltöödeks õppima ning uurimistöö valmis vorpima, a motivatsiooni leian samapalju kui vanainimesel juukseid. Väsimus on killer, kuid magamamineku jaoks on veres nelja tassi jagu kofeiini. Such a wonderful weekend.


kick, kick, kick
scream, scream, scream
it won't change a goddamn thing


0 comment(s)


Friday, January 23 @ 00:09
Whole lotta love.
Koolipäevad peale paari puhkusepäeva kodus on kohe niiii palju ilusamad, see ei ole mingi kalamehejutt. Ilma spikuta sooritatud muusika töö, see midagi spetsiaalselt erilist. Oh c'mon, isegi Meelis teeb maha, kuigi temast seda ei usuta, ta ninnunännu tubli noormees. Kes ei tea lihtsale ajalooküsimusele vastust, Ida-miski oli õige, tüüp pakkus Lääne-miskit. Tal olid variandid ees, haa. Niiet sel feilimisel oleks isegi mina punastanud, ning uiui, seda juhtub harva. Aa, ma ei tea, mis vallast küsimus oli, ega ma õigusteadust õppima ei lähe. Jätame selle Ennale. Nigga please, ära hakka draamat otsima sealt, kust leida võimatu. Enna vastu pole üldiselt midagi, lihtsalt miks peab igas kuradi tunnis igal kuradi teemal võtma sõna „minu sõbral.. minu ema rääkis..“ ?

a teen seda, sest sa oled kitsa silmaringiga piraat


Tantsutunnis vaatasime Koolitants 2008 videot. Ma oleks pidanud silmad kinni panema, mitte kõike näidatut endasse ahmima. Samal ajal, kui mingi tüüp tele-ekraanil lavanurgas klaverimängu imiteeris, genereerisin plaane, kuhu ja kuna ma tantsima tagasi minna saaks. Ma vajan trenne, liikumist, kodusest suusatamisest ei piisa ja muud siin kolkas teha ei anna. Võrkpalli ehk isegi saaks, aga god knows, seda ma jälestan.


From the left to the right like a stereo
Doing like this
Throw your arms in the air
All my soldiers from the front to the rear
Doing like this
Throw your arms in the air


And the best part of the day comes here. Koolist jalutasin tuimalt alevisse, selmet koolibussi oodata. Osaliselt lootsin vennat näha, sest mulle tundus eile vastikult, et we’re losing it. Kusjuures nägin ka. Ja tapsin tema ja Lauriga veits aega. Ei mäleta, et enda klassivendadega 8ndas puhas huumor olnud oleks. Mul olid mõned vabad minutid alles, niiet mingihetk hakkasime Hentsiga ta kodu poole jalutama, mööda otseteed metsa vahel, jippikiyay. Ull tõmbas kindaga üle mu lumiste juuste, bussijaama jõudsin ma nagu läbivettinud kass. Ta on ulme, et mind ikka veel välja kannatada suudab.


All the people, they just wanna have fun
Stupid suckers are so fucking temporary
Me and my crew, we're walking down the street
But you can't beat the beat, the beat, the beat, the beat




0 comment(s)


Tuesday, January 20 @ 00:15
See ei ole comeback, olen alati olnud siin.
Long time no see. Mul on nii palju tegemist olnud, sessi nädalavahetus siiski. Reedel alustasime, täna öösel sain koju. Esimene päev sisaldas kinoskäiku, Anni/Liisa/Kevini/Kafkaga, Los Angeles Cityscape oli, mm. (I don't wanna fuck you up, but i will - ütleb kõik.) Viimane rääkis uudist, et Tannu on linnas. Me muidugi veendunud, et jutt Taunost. KURAT, Kafka võiks õppida nõrku ja tugevaid konsonante õigesti hääldama. Seega jaa, me saime staarfotograaf Dannu kaela. Internaadilapsedki teavad, et juba 15minutit Danieli seltsis on liiast. Ta tsäägatab ja vehib kätega ja targutab ja lihtsalt ei suuda enda suud kinni hoida. Mölinat ei peata miskiiii. Ainult trammi ette tõukamine. Oeh, vabatahtlikke?


ja publik kisab "Suu kinni!" , mitte et ta süda jahtuks ära


Esimesel võimalusel lasime jalga sealt, Timole külla. Rahulik oleng kuuekesi kofferlaste eliidiga, väike film ka, mis kuidagi üborkiirelt mööda läks. Hommikul esimese trolli peale, paar tundi und ja SESSION. I've been waiting for soooo long. Ja jäin ikkagi valusalt hiljaks, sest pidin veel enda piletit jahtima minema, mille eelmine hommik osavalt võrru jätnud olin. Rulakvalifikatsioone ma ilmselgelt ei näinud. See üks olulisemaid osasid, Jaan võistles! Võistles, vigastas jalga ja feilis. Olevat rämedalt alla enda võimete sõitnud, mässiv pettumus. Better luck next session, see ei jää raudselt ta viimaseks. Teist tähtsat osa, bmxi kvalli ma nägin. Istusin omast arust terve aja vagusi oma üliheal kohal. Kasutu, sest Lennartit ma ikkagi ei näinud. Mitte kordagi, ka mitte vilksamisi, niiet ma olin veendunud ta puudumises. Sessionituju? Nullilähedane. Päeva parimaks osaks jäigi Anderiga kokkusaamine + Marteniga öine Mustamäe avastamine.


Who start it like us, rip a part like us
who you know jump on the stage and get retarded like us?


Ja pühapäev tuli. Finaale luvvisin, vaimustav : * Madarsit armastan ka, paistis teiste seast silma. Vihkan autogramme, a tema oma oleks enda kaelale võinud võtta küll. Tema ja Ronson Lamberti oma, kui viimane tlna tulnud oleks. Oleks oleks oleks. Oleksin võinud tänu trollide segiajamisele enda kodubussist maha jääda, aga mul oli õnne. Seltskonnaga vedas samamoodi, mingi tsikikari karjus taga, "Jaan on tegelikult ülihea sõitja ju, mingi kolm-neli aastat tundnud teda, teate küll, Jaan Suits, aga Andu, mida kõik temas näevad, me olime samal üritusel, türa kuidas ta norskas, tahtsin talle patja näkku toppida, olin valmis ukse taha magama minema!" Haha, armsad. Mingi tüüp, kes üle vahekäigu istus, oli ka in his special way armas. Sõitis Võrru, pisilinn ju, kuidas ma teda siis esimest korda nägin?


Who got your mama's hands clappin'?



Hommik oli kole, väsinud ning janune. Üle kõige oleks tahtnud koju jääda, aga eii, ma olevat niigi palju puudunud, täiesti ebaoluline põhjendus. Headaega soe voodi ja tere füüsika elektromagnetism&matemaatika logaritmimine. Pluss šokk, mille Annu mulle oma jutuga tekitas. Well.. Lennart ikkagi sõitis. Ta oli ekraanil umbes sama aja kanti, kui loll filmimees mind ja Annit zuumis. Suurepärane. Ei julgenud talle terve päev otsagi vaadata, vot sellise ülelennu sain.


Ning oo, ma leidsin aastavahetuse pilte.






2 comment(s)


Sunday, January 11 @ 02:33
In between days.


Tuim päev, üritasin korduvalt enda kohustusliku raamatuga hakkama saada, useless try. (Sisukokkuvõtte järgi sick teos, tüüp on nõus piimamehe ametikoha eest mõisnikuga enda naist jagama. Mõistuse defitsiit, privet.) Tunde oodatud filmi suutsin vaadata ehk 20minutit, seni, kuni ma pitsa hävitatud sain ja õde koju tuli. Ma oleks Merka asemel minu ja/või arvuti siit toast ammu välja visanud. Rängaga häirin ta kvaliteetund klahvide klõbistamisega. Kõrvaklapid ka maksimumtugevusel, kunas ei oleks eks, aga ma ei usu, et tal midagi Eskimo vastu olla võiks. Vähemalt pole ta mu suunas veel midagi loopinud, sänks darling! : *


sest et sõnad on sõnad on sõnad on sõnad on ilusad


Närvid läbi nagu politseikoeral, iga mõne minuti tagant vaatan kella. Miks ma ennast üldse väsinuna ei tunne? Viimane aeg, äratus on 4,5 tunni pärast. TT - traditsiooniliselt tartusse (mitte Tamar Teemo/Timmu-Tammu ja muud variandid). Täna kavatsen ma tõesti sõita, oleks aeg õppima hakata. Nõme poseri tunne on. Et mind on rulaga nähtud, aga midagi lauaga teha ikka ei mõista. Samas ei taha üldse sisesse liikuda, seal pro'd koos, vb naerdakse julmalt välja. Enesekindlus voolab üle ääre, hell yeah.


so take a step back
 and a breath in
let it out now
put your chin up
you can do it tiger
you a man now
 and in your dream it's time to do the best you can now


Läbi aegade üks lemmikuid, pörf.



0 comment(s)


Thursday, January 8 @ 03:37
On my own time.
Ooooo, ja juba ongi hommik. Janno&Eivo läksid magama ära, nüüd on rahulikum olukord. Ajutiselt. Koolis kirun ma tõenäoliselt elu eest lolli ideed terve öö ärkvel olla. Aga praegu on pohhui, praegu on naljakas. Hea ka, juba kolmandat päeva järjest. Sooritaja meeleolu, kõik on lihtne, kõik on tehtav. Ma armastan seda tunnet, ma ei taha, et see otsa saaks. Kui ma oskaks maalida, teeksin praegu tõenäoliselt enda masterpiece'i. Ideed nii võimsad, et tsunamigi tundub nende kõrval virvendus tasane. Pea on tuhandeid sagivaid mõtteid täis, and all i can do is enjoy.


I’m on fire and now I think I'm ready
to bust a move
Check it out I’m rocking steady
To the beat in my head
It goes oh, oh, oh


Let's get the party started.


0 comment(s)


Saturday, January 3 @ 21:03
Snowblind.
Vahepeal on möödunud.. peaaegu et seitse päeva? Sealhulgas aastavahetus Tartus, baila ja ilusate inimestega. Ilmselgelt oli hea. Oli, enam ei. I hate the ending myself but it started with an alright scene. Ainult selle lause viskab ette. Kui ma ei eksi (ja oi ma eksin viimasel ajal palju), siis on see MCR'i loodu. Shame on me, et ma kunagi seda saasta kuulata armastasin&shame on me, et ma liiga kiirelt inimestest vaimustun. Õõõ, jälle tuli ta meelde. Sain haledalt üle, but I'd still like having him around. Ma olen segaduses, tänased miljon ja üks unenägu tegid asja aina keerulisemaks. Eriti fakt, et teda neis ma ei kohanud. Alateadvus vist naerab mu üle ja käsib vähem mõelda. Või lööb mu nõme iseloom välja, harjumus tahta kättesaamatut. Seekord ei hakka ma pingutamagi, masterplan on see, et homme saaks öelda jubamöödasunustatud. Siiralt. Sest ülejäänud seisud on üllatavalt head, midagi pole puudu, midagi pole üle. Ja ma tahan, et see nii jääks.


lähme, hoia kinni,
kruiisime mööda maailma ringi
kulutame maanteele kingi
saadan postkaardi või pildi
ma lähen, hoia kinni
sirutan tiivad välja kui lindki
tiirlen maakera kohal ringi
nähes sindki
vaid unenägudes küll


Nüüd tuleb kiirelt Gatsby lõpetada, kudumist (sì signore, per reale) alustada ja sealjuures ausalt Eivolt kihlveoga välja teenitud dr pepperit nautida.


0 comment(s)