Saturday, January 3 @ 21:03
Snowblind.
Vahepeal on möödunud.. peaaegu et seitse päeva? Sealhulgas aastavahetus Tartus, baila ja ilusate inimestega. Ilmselgelt oli hea. Oli, enam ei. I hate the ending myself but it started with an alright scene. Ainult selle lause viskab ette. Kui ma ei eksi (ja oi ma eksin viimasel ajal palju), siis on see MCR'i loodu. Shame on me, et ma kunagi seda saasta kuulata armastasin&shame on me, et ma liiga kiirelt inimestest vaimustun. Õõõ, jälle tuli ta meelde. Sain haledalt üle, but I'd still like having him around. Ma olen segaduses, tänased miljon ja üks unenägu tegid asja aina keerulisemaks. Eriti fakt, et teda neis ma ei kohanud. Alateadvus vist naerab mu üle ja käsib vähem mõelda. Või lööb mu nõme iseloom välja, harjumus tahta kättesaamatut. Seekord ei hakka ma pingutamagi, masterplan on see, et homme saaks öelda jubamöödasunustatud. Siiralt. Sest ülejäänud seisud on üllatavalt head, midagi pole puudu, midagi pole üle. Ja ma tahan, et see nii jääks.


lähme, hoia kinni,
kruiisime mööda maailma ringi
kulutame maanteele kingi
saadan postkaardi või pildi
ma lähen, hoia kinni
sirutan tiivad välja kui lindki
tiirlen maakera kohal ringi
nähes sindki
vaid unenägudes küll


Nüüd tuleb kiirelt Gatsby lõpetada, kudumist (sì signore, per reale) alustada ja sealjuures ausalt Eivolt kihlveoga välja teenitud dr pepperit nautida.


0 comment(s)