Thursday, February 26 @ 22:42
Kukume tulevikku, nii kaugele, kui saame.

Teen spagettidega trikki, olen palliga hüljes tsirkuses, tere. Teised õpivad vägevalt homseteks töödeks v teevad midagi muud. Asjalikku. Ma ei suuda. Ei hooli ka. Motiveerituse tase on negatiivne. Mida ma täna õppisin, õõõ. Seda, et klassivendade naistest esimene on tegija DreamTeamis (klassi tsikkide mehi saab näha siit). Ma ei jaga trigonomeetria osa mates. Alanile meeldib kummardada. Limpa telefon on meie koolis cool kidi tunnus. Veelärakad mu pükstel ei kuiva nii kiirelt, nagu arvata võiks. Ning! Me kooli raamatukogus siiski on vene kirjanduse sektsioon, oihullu. Väga vajalik info. Ma jooksen kokku omadega, korraga on kõik ja mittemidagi.
Ta küsis, "miks sa nii iseseisev oled?". Imelik lause, ei sobi konteksti. Loen vestlust uuesti. Ja kolmandagi korra. Ei mõista. Misajast tähendab iseendale söögitegemine ja teadmine, mida tahad, iseseisvust? Musirullid, te olete sõnade tähendused ära kaotanud. Ja just sellepärast te ajategi mind nii kuradi segadusse oma kahemõttelise jutuga, mille sisu vastavalt enda tujule väänate. Kui seal üldse mingi sisu on. Võib-olla kujutate te raamid, pildi sinna mõtlen ma ise. Võib-olla olen ma kusagil kahekümnepiksliline multikategelane, kelle äpardusi naerdakse ning õnnelikele hetkedele elatakse taskurätiku abil kaasa. See-eest tean ma midagi kindlat. Homme saab pidu, muskadega. We're gonna get so wasted. Homse päeva elan ainult õhtu toel üle. Positiivne või ja?


väsind otsimast, leidmast, kaotamast,
jälle ja jälle neid, keda armastad

alati räägib keegi filmi lõpu ära


0 comment(s)


Monday, February 23 @ 03:01
It's all shining and sparkling, laughing in my head.

Mu sõrmed on külmunud. Pool liitrit aedmaasikaid on hävitatud, teine pool ootab järge. Masterplan on sama kogus ülehomme süüa ja siis veel kaks päeva hiljem nii, kuni suveni välja. Võib-olla ronib vere rauasisaldus põhjatust sügavikust kõrgemale. Kickass. I can breathe a sign of relief, because there will be so much to look forward to. Ma ei ole väsinud. Hoolimata sellest, et reede öö oli no.. reede öö. 9/10 draamat, närvitsemist, ülereageerimist, naermist, smoothi tuju ja teineteisemõistmist, 1/10 und. Täna magasin ma üldse kusagil pisikesel, ebamugaval diivanil, sest maja oli ülerahvastatud, kõik onud-tädid külas. Mis omakorda tähendab alati pokkeri- ja sekaõhtuid. Luvv!
Päevakavas oli Nipernaadi lugemine, kokkamine, raskemat sorti karaoke. Suusatamagi jõudsin. Ei kurda, aga üks puraaniga Uuno oleks kasulik olnud. Saaks viitka ääretutel põldudel rahulikult vabastiili sõita, oooo. Üleüldse ulme, miks mulle varem suuskamine ei meeldinud. Varem leidsin ma träna kuulatava olevat. Varem oleks ma näkku naernud, kui keegi oleks öelnud, "Merit, sa viidad veebruaris öid msnis istudes, IKTPQ'd kuulates, endal ühes käes kohvitass ja teises sigarett." Nüüd ainult noogutaks nõusolevalt ja tõmbaks ennast mugavamalt Koolitantsu XXXL-pusa sisse kerra.


i'm a winner, i'm a sinner
do you want my autograph
i'm a loser, what a joker
i'm playing my jokes upon you
while there's nothing better to do


Süda jättis täna mitukümmend lööki vahele. Olgu neetud see aevastamine!


0 comment(s)


Thursday, February 19 @ 00:33
Wake up, face the reality.
Mu ajalootund oli kena. Klapid peas, silmad akna poole suunatud, paber ja pliiats käes. Lund sadas, pehmelt, laisalt. And then it came. Arusaam, et ma olen täpselt samamoodi seal varemgi istunud, laul oli sama, isegi fuckin harilik oli sama, millega ma üht pilti joonistasin. Võrreldes novembriga on muutunud täpselt.. mittemiski. Mul on lumest kõrini, andke mulle päikest, lööge mind kevadega südamesse. Nii, et armastus voolab mul rinnust.


kolm kaks ükskõiksus, kirgastunud mõistus


H'st nii palju, et mul on jätkuvalt tunne, nagu oleks mind terve aeg petetud. "Ma ei tea, mida ma sinuta teeks." Truth my ass. Kuidas tal küll nii palju viitsimist feikida oli?


Miks Sa kardad?
Kas Sa kardad surma saada?
Sa oled minu jaoks niikuinii surnd.


"Sa oled täna nii elav!" Aitäh, Maive, you really made my day. : )


0 comment(s)


Monday, February 16 @ 00:46
Drugs don't work.
Eilne pidu oli hea. Krässu, Carolini, Maigi, Kaija, Siku, Kaile, Merka, Ruudi, Hentsi, Petsi, Freeeedo, Rene, Kristjani, Mõnza ja nende tartu omadega, kelle nimesid ma koheüldse ei mäleta. Sai jooki, sai sööki, sai üsna nilbeid mänge. Rärr, Freedo oli ilmselgelt populaarne. Põrandalt sai vihase korteriomaniku pilgu all sulalund ka pühitud. Jeps, enda kurguvalu panen Hentsi arvele, ta ei oska kohe üldse kaotada ja tuli alatult lumega ründama. Enda lemmiku kombo avastasin ka, (vorsti)nuga pluss õhupallid. Love the sound. Üleüldse oli siis kõik mahe mahe mahe.
Kaardimaja-Carolin ladus mulle eile seal köögis kaarte. Ütles, et oioi, sul on jube nädal. Oh, shiiid, tal oli õigus. Üritasin terve päev uurimistööga vapralt tegeleda. Tabi-rida oli wikisid ja sõnastikke täis, wordi dokumenti ei saanud ühtki sõna. Andsin hoopis kiusatusele järele ja hakkasin temaga üle mitme päeva msnis rääkima. Mistake of the day. Ta ainult naeris mu üle, terve vestluse aja. Tema, üks mu lempareid. Türa, kui valus. Ja kui ma talle tunnistasin, et raske on, kui me ei räägi, hakkasid veel pisarad voolama. Piripill, miumäu, laske maha mind. Nüüd istun nagu idioot siin kottpimedas tekkida ja patjade keskel ning mõistatan olukorra põhjuseid. Viimased mõned tunnid, emotsioonitu ja vaiksena. Ümbritsevat ei eksisteeri, on ainult mina ja segadus mu peas. Kommikarp mu kõrval on puutumata, on see esimene märk masendusest? Garry nõuande kohaselt peaksin ma ta lihtsalt kuradile saatma, ta ei ole kõike seda väärt. G eksib harva. Oeh. Mul on raudselt probleeme inimeste minnalaskmisega.


Misjudged your limits
Pushed you too far
Took you for granted
I thought that you needed me more
Now I would do most anything
To get you back by my side
But I just
Keep on laughing
Hiding the tears in my eyes


Enam rohkem täppi lüürika minna ei saa.





2 comment(s)


Tuesday, February 10 @ 02:53
In a photograph.
Koolis on sõbranädal, wohooo! Fuajees seisab muuhulgas plakatilaadne asi, mille pealkirjaks „kiusamine on nõme“. A sellegipoolest tõstsid kahe klassi peale mõned vaid üksikud käe, näitamaks, et nad kedagi kiusanud pole. Vabandust, Birgit, et ma täna hommikul üha rohkem naersin, kui sa keemiakonsultatsiooni sisse astusid, sisistades, et „ziin pole midagi naljakat“. Am i forgiven? Ja andke andeks, Ätsu&Birks&Co, et me teie grupitöö rühma chillout squadiks nimetasime.
Selle 45 minutiga aulas ei muutu küll keegi paremaks. Kõik, mis ma üritusest sain, oli riba teipi käel. „Kaks-ühes plaaster, aitab suitsetamisest loobuda ja kaitseb raseduse eest.“ Reklaami oskavad Alan Marioga küll teha, nad võiks mates sama skilled olla. Siis ei avastaks me enam kolmekesi tagareas tunni lõpu poole, et oioi, me lahendame vale teema ülesandeid. Väga loll oli olla, Kuljus ka ei rõõmustanud. Järgmine tund pidi samuti temaga olema, aga... let’s face it, ma ei viitsinud, mul polnud isu, ma ei tahtnud näha teda kellegi üle irvitamas. Ilmselgelt lasin ta üle. Ja olin endaga veel kuradi rahul. Samal ajal, kui teised powerpointi õppisid (miks neil juba kõrini ei saa?), tegime vennaga võistlust, kumb rohkem teist lumehange külastama sundida suudab. Ta võitis, umbes suhtega sada ühele. No see ei ole normaalne.


"Smile for the camera, sweetheart,
i really want to immortalize the moment“



Ma ei ole ammu unenägusid näinud.



2 comment(s)


Sunday, February 8 @ 01:10
On candystriped legs the spiderman comes.

And we laughed and we laughed and we laughed, rolling on dormeo orthopedic. Astuks ikka julgelt kuhugi esimesse ettejuhtuvasse muuseumi. Et seal mõni sekund peale „Jah, me tahame muuseumi näha,“ ütlemist mingi lahkumise põhjus improviseerida. Tantsiks kaubamajas jopede - jakkidega tangot. Harjutaks vanalinnas screamot ja üritaks jääpühvlile senti ninna kinni visata. Turistipildid? No see on normaalne. Isegi siis, kui neid tehakse mitmes erinevas wc’s. Ma mäletan, kui me mingi maja trepil istusime ja JL ütles, et siin linnas polegi midagi teha. NÄTAKI, STRAIGHT IN YOUR FACE.


The world is yours, so play the role.
Blow the dust off this record and put the needle down slow.


Steni tsäks vedeleb mu laual. Ilus punane, roarr. Sorreh, aga hommikul leiab ta selle pooltühjana, mul tuju kontserti imiteerida. DDG would do just fine.


Karl võiks kiirelt koju jõuda.


0 comment(s)


Sunday, February 1 @ 05:42
Tearjerker.
Ma loon töötava süsteemi. Sellise, kus kõik asjad väga hästi või vähemalt korras. Ning siis, päev hiljem, teen kõik mõne lausega maatasa. Three cheers for me, yay! Paratamatult on mõned inimesed teistest peajagu üle, ja kui nendega pisimgi vääritimõistmine tekib, siis.. ouch. Grvtcvbkiuyfsdfkbdgh. Tahaks talle sõnumi saata, sisuga "are we okay?". Aga ei saada. Ma ei tea enam, mis mulje see jätaks ning mul pole mittemingitki isu üle pingutada. Aint seda tean, et ta mõjutab mind rohkem kui võiks & ma vihkan seda.


As I sit here frozen alone
Even ghosts get tired and go home
As they crawl back under the stones


Vaatasin a walk to rememberi ära.

"Saatan kõneleb" on ka peaaegu läbi.

Tegelesin veits oma uurimistööga.

Mõttetu.




Alexisonfire - 44 caliber love letter <3

Nighty night.


0 comment(s)