Mu sõrmed on külmunud. Pool liitrit aedmaasikaid on hävitatud, teine pool ootab järge. Masterplan on sama kogus ülehomme süüa ja siis veel kaks päeva hiljem nii, kuni suveni välja. Võib-olla ronib vere rauasisaldus põhjatust sügavikust kõrgemale. Kickass. I can breathe a sign of relief, because there will be so much to look forward to. Ma ei ole väsinud. Hoolimata sellest, et reede öö oli no.. reede öö. 9/10 draamat, närvitsemist, ülereageerimist, naermist, smoothi tuju ja teineteisemõistmist, 1/10 und. Täna magasin ma üldse kusagil pisikesel, ebamugaval diivanil, sest maja oli ülerahvastatud, kõik onud-tädid külas. Mis omakorda tähendab alati pokkeri- ja sekaõhtuid. Luvv!
Päevakavas oli Nipernaadi lugemine, kokkamine, raskemat sorti karaoke. Suusatamagi jõudsin. Ei kurda, aga üks puraaniga Uuno oleks kasulik olnud. Saaks viitka ääretutel põldudel rahulikult vabastiili sõita, oooo. Üleüldse ulme, miks mulle varem suuskamine ei meeldinud. Varem leidsin ma träna kuulatava olevat. Varem oleks ma näkku naernud, kui keegi oleks öelnud, "Merit, sa viidad veebruaris öid msnis istudes, IKTPQ'd kuulates, endal ühes käes kohvitass ja teises sigarett." Nüüd ainult noogutaks nõusolevalt ja tõmbaks ennast mugavamalt Koolitantsu XXXL-pusa sisse kerra.



Süda jättis täna mitukümmend lööki vahele. Olgu neetud see aevastamine!

0 comment(s)