Sunday, November 30 @ 20:04
"When a finger points to the moon, the imbecile looks at the finger."
Janno on msnis!!1 Esimest korda vist sellisel kellaajal. Temaga üle niii pika aja suhelda on imelikum, kui ma arvasin. Mingi pealiskaudne tsäägatamine käib, koolist jms. Ö. Vähemalt leppisime kolmapäevaks kohtumise kokku. For auld lang syne.
Whoa, nüüd tuli tuju enda sõnumeid lugeda. Janno omi on kuradi palju. Oli, st, enam mitte, alustame puhtalt lehelt. No Lauri omad ka kustutatud. Nüüd on temaga asjad niikaugel, et järgmine tartutrip saab ta oma rula tagasi ja finito. Ega ma midagi muud ei oodanudki, niiet kõik on hästi. Nii, nüüd leidsin ma superägeda sõnumi. Ma pole seda siiamaani ära kustutanud, dunno, miks. "Match 80%: Te olete teineteist igal tasandil leidnud! Jane suudab sind lõplikult rahuldada. Ühendage käed ja andke teineteisele musi!" Hahaha. Jane ja Kaasik siis. 4. august 2007. Sellest päevast alates me tülis olemegi. Ma ei tea miks, ausalt ei tea. Mul halb iseloom vist.

Marten says (21:42): sa oled nii enesekriitiline ja see on suht nõme.


"I don't care if it hurts, I wanna have control,
I want a perfect body, i want a perfect soul."






0 comment(s)


Friday, November 28 @ 00:57
there you have it, straight down.
Kaks aastat veel. Ja siis tuleb, *trummipõrin*, Kuperjanovisse minek. Teate küll mind, vägivaldset mässajat. Käsigranaadid, AK-4'd? J'adore. Ja kui te minust piltigi näinud poleks, siis arvaksite, et ma olen umbes selline :




Kaitseväeidee tiksub juba pikemat aega peas. Lihtsalt kevadel riigikaitselaagris läks asi kindlaks. Ütleme nii, et need kolm päeva Sänna puude all iidses ahjuga telgis, seljas niisked ja XXXL-suuruses vormirõivad ning käes kolisemas katelok, mis igale toidule tugeva plekimaitse juurde annab, on mu senise koolielu parimad. Oioi, mälestusi on sellest ajast metsikult, but guess what, nii kade olen, et ei jaga.
Üleüldse jälgin ma möödudes alati Kupi ÜJP hooneid. Imelik.



"Every great dream begins with a dreamer. Always remember, you have within you the strength, the patience, and the passion to reach for the stars to change the world." (H. Tubman)






Tänase päeva võib ametlikult pisiasjade päevaks kuulutada. Nii palju nii pisikesi nii nunnusid juhtumeid. Teate küll, neid, mis naeratama panevad. "Detsembrikuumuse" jõudsin ka ära näha. Kinost välja astudes pidasin ühel mehel käes olevat lumelabidat automaatselt relvaks, ju ta hoidis seda imelikult. Dooooh. A mõjuv film oli, järelikult.



simple livin' is a bitch
but damn, i do it well
some are fortunate to make it and some of 'em fail
some locomotives push through and some of 'em get derailed








0 comment(s)


Wednesday, November 26 @ 22:12
drunks and lovers and sinners and saints.

TSAUTSAUTSAU. Harošoje nastrojenie. Vist sellest, et ma sain l õ p u k s o m e t i elektri tagasi. Pühapäeval polnudki vaja seda, niikuinii olin Tartus. See oli überhea päev. Veits käisime Liisaga poodides, Panges pulkadega söömist harjutamas jms. Inglise keele kodutööd tegime ka seal, badasses. (MHG tase on awesome mcawesome, pluss õpetajad jagavad korrarikkumiste eest kollaseid kaarte. Neid olema ei juhtu, pole midagi katki, siis asetavad su ette surmtõsiselt kasvõi pangakaardi. Hakkad naerma, saad veel ühe. Mis tähendab peale tunde jäämist. Sellistel hetkedel olen ma enda õpetajatega rahul, isegi Matiga, kes mind tunnis nätsumullide tegemise ja joonistamise ja füüsika vihkamise pärast ei salli.) Dav, vahepeal jooksime Trehvi, Tannu&Tanel näitasid seal piljardiskilli. Neil iga asja peale skilli vist, me jõudsime lumehangedega, õõ, liigagi palju liigagi lähedat tutvust teha. Pärast kirusin elu eest, et kindaid kaasas polnud. Pärast bussijaamas, st. Kus mu superlahe buss alustuseks tund aega hilines. Nagu esimest korda oleks lumi maas olnud, et autod kraavi sõitsid ning sahad teele risti ette jäid. Teisel pool vahekäiku istuv u 40a naine jõudis mulle vist küll pool oma elulugu ümber jutustada. Töökohast, lastest, lapsepõlvemälestustest. Viimased istmed hõivanud Kuperjanovlaste teemad olid majandusprobleemidest suitsetamiseni (face it, nad on üleüldse vinged). So much better than waiting in silence. Kuigi peas küll vaikus polnud, kogu aja kummitas Scars On Broadway – Chemicals. Kuus tundi peale õiget aega (no nii pool kolm öösel) jõudsin koju, kiirelt citrus fruit tee valmis, loomasussid jalga ja „Portobello nõid“ kätte. Ärkasin sujuvalt keskpäeval, telefonis sõnumid „tsau, kas sa lähed täna kooli?“. Vist siis mitte. 50 õpilast olevat kokku kohale läinud, niiet asi jäeti ära. Ei kurda. :M

// Esmaspäeval kirjutatud postitus, draft on suphakhuul!






0 comment(s)


Thursday, November 20 @ 17:37
shoot me again, i aint dead yet
Tühi tunne on. Kõik läheb viimasel ajal võssa. Kiiremini kui BMW'sse istuv Birgit. (Oh please, see on märkimisväärne aeg.) Tantsimast tulin poole trenni pealt ära. Muffigi ei jõudnud teha, nõrk ja ujuv oli olla. Lihtsalt vaatasin ja imestasin, et kuidas teistele see pikk ebaloogiline rodu samme meelde jääb. Miumäu, koolis on ka kõik budziz. Rutiin on killer, ma ei viitsi nii. Oeh. Jannot pole terve igaviku (kolm kuud?) näha ega kuulda saanud, ega üldse ei igatse teda ju. Lauriga liiguvad asjad samas suunas. Üleüldse ei taha ta minust enam tõenäoliselt midagi kuulda. It sucks, bigtime. Ma tean, et ma vahel jonnin ja olen liiga kangekaelne, aga mul on teid tegelikult vaja. Ausalt.


make this rain go away
things would be much better
 i swear, i swear
if the sun would come out today
life would be more worthwhile, worthwhile







0 comment(s)


Sunday, November 16 @ 17:25
twice told joke
Fa fa, eile ma märkasin, kui erinevalt kaks inimest leitud/saadud rahadega käituvad. No näiteks Veiko leidis bussist rahakoti, mille viis kohe bussijuhionule. Samas kui Kertu/rawrr/negrokiska võttis mittejustkõigereaalsemas olekus tüübilt saadud "hommikul koju saamiseks" koidula nagu muuseas vastu. Pluss selle sajalise, mida mina ei tahtnud, ehk mille Lauri leidis trepilt, kuhu see sekundi eest kukkunud oli, ja tsikile dekolteesse toppis. Päriiiiiiis hea, 250.- maksmise asemel jääda nulli või plussi. Sest no, ma ei tea, kas ta on piisavalt debiil, et tõesti niisama teiste rahadega minema jalutada. Paneme kõik käed palveks kokku ja loodame, et ei. Lauri pärast. Nende koos nägemine läheb niigi mu aasta šokkide nimekirja top viie hulka, ma vannun.


"Siuh! vikat käis südamest läbi, otse südamest läbi, on õhtu ja kas meid kuuldi-nähti, ei tea, palava päeva käes maas, ei au ega häbi, mitte üks raas."


Need kokkutulekud on üleüldse ulmelised. Ma vihkan seda, et sealt alati mitmeks päevaks mõtlemisainet jääb. Emotsioonide üledoos. Ahjes, varahommik oli eriline feil. Kõigile, eriti Silverile, jäi sündmustest nii vale mulje. Ärge seletage, blabla, pidu ju, alkohol on mängus, blabla. Fcuk, ikkagi on Elari ees mingid süümekataolised tunded. (Me oleme siiski ainult sõbrad, aitäh.) Rääkisime sellest, muffigi ei muutunud. Ja kõik, mida ma tegin, oli M'i kiusamine, ei midagi enamat. Mitte, et selle korrutamine enesetunnet parandaks. Screw it, life rolls on.


"thinking out loud."


"Changing its name to something a little less gay." Õhtu tunnuslause, Kauriga leppisime nii kokku. Siis, kui peale esimest sauna viiekesi teisel korrusel lebosime ja läpakast Family Guyd vaatasime. Siis, kui kõik oli naljakas ja hea oli olla.
Aga, aga. Isegi neljas tass kohvi ei ärata üles, seega pohhui kool, ma lähen ära tudile.




0 comment(s)


Thursday, November 13 @ 18:58
i'm sorry, honey, you aren't a superhero.
NO KÄIGE V*TTU. Ma söön seda, mida ma tahan. Ei, ma ei näljuta ennast (uiui, ma oleks siis kõhn, te geeniused). Mida te ajate, et te pole mind kunagi söömas käinud? Ega jah, hampad ometi söögi alla ei lähe. *teeb suuri silmi* Headisu teile kooli sööklas. Mulle juuksekarvasupid ja maksapada ei maitse, aga teie sööge isuga. Blabla, ma olevat ülbeks läinud. Oh ei, lihtsalt täna oli see päev, kus te käitumine üle viskas. A ütles, "Ja sa arvad, et keegi tahab su sõber olla, kui sa iga asja peale fakki näitad?" Usu või mitte, a kõik need laused kummitavad peas. Kolm ühe vastu ei ole aus, douchebagid.


"anyway, i'm sort of glad they've got the atomic bomb invented. if there's ever another war, i'm going to sit right the hell on top of it. i'll volunteer for it, i swear to god i will."




http://www.youtube.com/watch?v=hdsQ85kO96k&feature=channel Naerge, ma naersin. Nii läbikukkumine, a proovige ise esimese tunniga see meelde jätta. Nüüd on küll raske mind üles leida sealt, haha. Pohh, meie kõige lebom tants senini, teeme soololauljale tausta. (Jõulupeoks on see, dumbasses. )


0 comment(s)


Thursday, November 6 @ 20:39
i know that it's a wonderful world, but i can't feel it right now.
Ma mõtlen haigelt tihti tema peale. Tahan teda tihedamini näha, lihtsalt istuda kusagil ja rääkida. Ei, ma ei ole lovesick puppy, temas lihtsalt on midagi paeluvat (sõnavara peaks laiendama vist : < ). See imeb, et otse näkku ma talle seda öelda ei saa, nüüd enam mitte. Temaga on hea, ma tahan temaga olla, kui kuradi vale see ka poleks. Pealegi ei ole ta mingi minust 5+aastat vanem hõivatud tüüp, niiet screw you oma lollide oletustega. Hakake parem mõistatama, sest rohkem infot ei tule. :N


"Sest tühjad südamed helisevad kõige ilusamini."


Nii sügav, nii sügav. Nagu porilomp.













0 comment(s)


Sunday, November 2 @ 22:41
It's passin by your eyes real fast.
Vaheaeg, mis vaheaeg? Läbi, lännü. Superhästi oskan võru keelt, aitäh, olen kursis. Õige schoolbreak algas mul alles neljapäeval ka, hommikuse tantsutrenniga, peale mida ma kohe linna jooksin (ole mõistlik ja ära võta kõike otseselt), peale mida ma kohe alevisse Annu poole läksin, kust me tsentrumisse läksime, kust me seltskonnaga Kaile poole tatsusime. Kaua aega pole nii naerda saanud, kui noid vanu sünkarivideoid vaadates. Kõik olid nii lapsed, mõni istus nagu mees ja mõni pole praegusega võrreldes kohe üldse muutunud. Viispluss pidu oli, kuni ööni. Ega sõbrannade bistiitamine ei ole ikka armas küll. Ma tundsin ennast üleliigsena. Ja kuna seda juhtub üliharva, seda raskemad need korrad on. Niiet varahommikune alevisseminek läbi värdja vihmasaju toimus vaikuses. Nagu lasteaed, ma ütlen. Õõõõõõõõõõõõ.


"True friends stab you in the front."


Nii õnnes pole ma ammu olnud, kui kodus enda voodit nähes. Mitte et ma oleksin üle kahe tunni magada saanud, vaja ikka mind üles ajada, eks. Teevad suured silmad pähe ja seletavad "sa ju jäid sünkarile ööseks!" Müstilised inimesed. Tänu neile sain ma siiski varem taaskord Tartu poole minekut, see linn on rohkem kodu kui Võru. Tahan tagasi, trehvi pilksi mängima. Vedas, et ma ühtki kuuli üle laua ei lennutanud, nagu kõrvallaua tšikk. Beginner's luck. "Igalühel meist on Oma Lugu, kuid me saame valida kas me püüame selle poole või lepime lihtsalt sellega mis hetkel on ja jääme pidama. Oma Looga kaasneb ka Algaja Õnn, sest iga inimene peaks püüdlema Oma Loo poole ja selle järgi elama ning seega Algaja Õnn on selle soodustamiseks." Ainus kindel asi praegu on see, et ma tahan Tartu sisekasse minna. Tol päeval (no okei, kell kaheksa, õhtul seega) käisime, Lauri pidi algidee järgi fotograaf olema, me Liisaga läksime moraalseks toeks vistvä. Ulme rulatüüp oli päeval, hilisem bmx'i võistlus oli ühe tüübi (Risko, kes traumapunktis lõpetas, kui ma õigesti aru sain) sünnipäevaga seotud. Juhtus väike lõuaõnnetus, uiui. Lamedaim asi, mida haigetsaanule öelda võib, on küsimusterodu "Ega sul valus pole? Kas väga?". Debiilikud, muidugi on valus, ehk mõtleks hoopis esmaabile. Õnnetusi ikka juhtub, sellegipoolest tunnen ma alati ennast skatehallides ülihästi, koduselt. Põhiline on ürituse ette teadmine, et jälle kingade ja seelikuga kohale ei sajaks. Ei vingu, a proovige ise nii rambile ronida. The funny thing is that i don't skate but i'll deflate your whole ego. Ei jõua Sessionit ära oodata, ei jõua.

Element & J.O.C. - On mida meenutada










0 comment(s)