Sunday, January 25 @ 01:44
Zero hero.
BANG! POW! KABOOM! Tuhandeid mõtteid on peas, kõik jooksevad amokki, põrkavad üksteisega kokku ning purunevad omakorda rohkemateks uitmõteteks. Aint sellepärast, et ma mõtlen üle ja loodan liiga palju. Üldiselt on mul enamus asjades shitaks vedanud, miks siis nüüd ei võiks? Nii kuradi raske on olla, ma peaaegu tajun jalgade küljes tolknevaid viiekiloseid sangpomme. Midagi on puudu, midagi valesti. See miski kriibib, ei lase rahulikult olla. It eats me up inside. Ärge rääkige minuga praegu, ma ausalt ei oska vastata küsimusele misteed? Pooli teist tegelikult ei huvitagi, jääge ometi vait, te ei mõistaks mind niikuinii. Vaid mõned saaksid kindlasti aru, aga neid pole msnis, good for them prolly. Sest ma ei taha word vomitida, enda värdja enesetunde tõttu mõttetuid probleeme tekitada. Las olla. Homne on parem.


see pole kapriis, kullake, vaid vajan oma aega
et läbi mõelda hetki, mis emotsioonid kergitasid taeva


Jepsjeps, eesti keele tekstiõpetuse olümpiaad oli ajaraiskamine. Ei suutnud keskenduda, ei lugenud tööjuhendeidki korralikult läbi. Ma ei taha tulemusi, plzplz parandage neid lehti suitsupauside ajal & kasutage mu vastuselünki konide kustutamiseks. Aitäh. A, peale üritust ei saanud linnagi jääda, kõik olulise - rahakoti, kõrvaklapid, nahkkindad - olin hommikul kiirustades koju unustanud. Ja tegelikult peaksin ma praegu enda järeltöödeks õppima ning uurimistöö valmis vorpima, a motivatsiooni leian samapalju kui vanainimesel juukseid. Väsimus on killer, kuid magamamineku jaoks on veres nelja tassi jagu kofeiini. Such a wonderful weekend.


kick, kick, kick
scream, scream, scream
it won't change a goddamn thing


0 comment(s)