Mu tähelepanuvõime on eilsest hommikust saadik mõnusalt 2/10. Eile bussis, näiteks, how awkward. Robi istus koht eespool. Ja no fcuk, mulle jõudis see kohale alles siis, kui me omadega jazzi juures olima ja ta pusa selga pani (tal on see vinge punastmustavalget pusa, teate küll). Ma tahtsin facepalmida ennast. Siis samamoodi, kui poejärjekorras mingi tüüp enda oste lindile ei pannud ja mina panin. Müüja sõidutas kaupa järjest edasi, poiss veeretas mu dr pepperit järjekindlalt tagasi. Niikaua oli naljakas, kuni selle poisi tüdruk mulle ühe furious pilgu saatis. Oih, my bad. Ei märganud sind.
Eilse päeva pluss: ma sain rula ära antud, lõpuks ometi, eks. Poor baby tiksus nädal aega Annelinnas lukustatud korteris, sest mu superäge onu otsustas ühel hetkel egiptuses ära käia. Kui aus olla, siis pole mul õrna aimugi, kas Lauri selle kätte saanud on. Clever like i am jätsin selle lihtsalt sisesse. Loodame, et Eivo omaniku ära tunneb ja talle üle anda viitsib. Seda käevõru, mille ma kokkutuleku alguses Laurilt sain (ja mille tema sai omakorda parima sõbra Aivari ja too oma sõbra Jörgeni vms käest) näperdan ikka veel enda randme ümber. Tahtsin eile seda tagastada, a eii, ta ei suvatsenud kõnele/sõnumile vastata. Was having his qualitytime prolly. Mitte et ma kurdaks, see käevõru talismani staatuses praeguseks.



Sinine taevas, valge paks lumekiht, mõnus päike. Ühe suusatava Meriti peaks pilti sobitama. Sounds like a plan.
//Edit: FEIL. Ma olen enda suusasaapad lootusetult ära kaotanud. : (

0 comment(s)