Wednesday, March 11 @ 01:11
I bite my tongue.
Nukker. Igas aines feil, no füüsikast matemaatikani. Vastikult pingeline päev, enamuse ajast hoidsin silmi kinni ja soovisin, et ma kusagile mujale satuks. Kordagi ei naernud, kordagi ei naeratanud, kordagi ei mänginud Alani telefoniga pilksi. Pea valutas, haige olen vist veits. Eilsest alates külmavärinad. Võib olla palavikust, võib olla sellest, et ma öösiti üle nelja tunni üldiselt ei maga, vaatlen, unisklen, sest olen galaktikate transis, kui Universumi energia mulle beebipuhtalt tantsib. Ma lihtsalt armastan seda lugu & äkilist mõttevälgatust, et aeg juba nii kaugele voolanud. Two days down, three days to go! *thumbsup*


Sa hoia silmad kinni, ja ma loen võlusõnu


Ma olen kuidagi tekitanud harjumuse õhtuti tundide viisi laulda. Printisin vaimustavalt suure koguse lüürikat, põletasin vastava plaadi ja läheb. Teraapia. And suddenly i become a part of your past, i'm becoming the part that don't last. Aitäh, shuffle, sa söötsid ette nii vale loo, kui veel said. Grrojdjjigjiwgjwe. Mul ei ole enam isu siin olla, viskan horisontaali parem. Ükskõik, et peale kooli neli tundi õndsalt magada sain. I admit, i'm a sleepyhead.


"Vb forever in your eyes võib jah mul soe olla."

Miks see lause kummitab?


0 comment(s)