BACKSTABBING! Keeruline, võlts, aga tõi selguse. Tal on ilmselt veres endast teiste silmis suurepärase mulje kaotamine. Praegusel juhul olen ma selle üle shitaks õnnelik. Mulle oli seda vaja, mulle sobib kõigutamatu arvamus temast kui enesekesksest ja hoolimatust värdjast. Varasemast lootusest, et ehk lõppeb lugu hästi, on alles tuhahunnik. Thanks for burning it, my dear. Kõik, mis oli ebamäärane, taastas enda piirid. Mõtted on taaskord reaalsemad, mõtetest saavad teod. Hommikul suutsin eksamikonsultatsioonigi jõuda, esimest korda vist? Kas ma kuulsin plaksutamist? Tänan, ma tänan ning kummardan kergelt. Sain isegi mate koduse tööga hakkama, pole oluline, et õpetaja olevat hääle ära joonud ning tunnid tühistati. Kunstiajaloos sain asjad korda (puuduva töövihiku loo, müstilise 1 "konverentsilt puudumise" pärast klaarisin ära), inglises oli puhas naermine, fcuk need õpikupildid nii ulmenaljakad olema peavad. Ene, palun saa meist ka aru, ära ainult sõima koguaeg. Asjad sujuvad täpselt nii, nagu mina tahan. Prioriteedid on taaskord paigas. I'm officially back in the game.

this is that day cause i can feel it
you know the type of day you ain't lettin' bad vibes invade your spirit
as the birds chirp your favourite tune

Astun bussi. Ostan kenastiviisakalt oma pileti, misjärel rühin kahe koti ning telefoniga käes edasi. Feil, mingi kollaste juustega tsikk on mu tagapingi hõivanud. Vaevalt jõuan kõrvalistmele potsatada (ei, mitte nii, nagu too Illilt peale tulev naine seda teeb - i've got no bounce, i've got no kaboom), kui üks pisike tüdruk tuleb ja ulatab mulle 20-sendise, mille enne vahekäigus pillanud olin. Ei lausu sõnagi. Astub sammu ligemale, paneb sendi mulle käele, vaatab kuidagi kurvalt hetkeks otsa ning pöördub siis minekule. Nii armas, et tahaks talle šokolaadi osta. Terve poe ostaks šokolaadist tühjaks.

Päeva fakt: aeroobika ei sobi mulle. Täna vedasin esimest korda trenni ennast, Catu, Kaija ja Maigi mõjutusel. Sügisest saati plaanisin, siis kui me veel kultuurimajas aega veetsime. Öää. Üsna hull oli, see pole see, mida ma olen harjunud tegema. Kummaline on ringi kekselda, rütm on teine, ma ei taju seda veel. No pohhui, eks, harjutan ümber ennast. Sest ma ei taha arendada rohkem seda allaandmisjoont. Otseloomulikult on vaja sporti ka teha, sporti, sporti, sporti! & aero juures on lemmik valikuvabadus: ma kas viitsin igasse trenni minna või ei. God knows i love it.

oh look at how cute, we made a mess on the dancefloor
so let me get a soul clap, that's what we got hands for

0 comment(s)