Nõukogude kirjandus, hahahaa AHAHAAA. Kristallpuhas kangelane- vana kommunist, elutark, alati naeratav, alati kõrvalosatäitja. Näeb, kuidas keegi eksib, ent ei ütle midagi enne, kui paha siberisse saadetakse. Et siis parastada saaks. Ja talunik=riigivaenlane. Hullumaja, aint lugesin ja naersin. Kehalises samamoodi, viskasime oda, jooksime, tegime huumorit, mängisime oldschool turnikamängu. Poole koolimaja huviorbiidis olime ooooooo. Ehk siis jaa, koolis on jälle parem ja kui ma viitsin ise pingutada, siis läheb aina paremaks. Nii palju tööd on ees, ma tean, depressive. Kuid panused on kõrged. Ma ei või kaotada.




- matile jäin kiigekal vahele, kuigi pidin koolis olema. Kuid see on pohhui, kui mõelda, et Ilmarit (i'll props, suur initsiaal) enam pole. Me lemmarit muruniitjat&lambipirni kontrollijat&"ole-hea-meest". Nii ei või, kurat. Külm jutt käis südame alt läbi, muutused ei ole hetkel väga vastuvõetavad.
+ reedel kutsuti sassi (!!!) sünkarile, oh kuis ma minna tahan, ilmselt ei saa, kuid oodatud olla on hea.



Ma tunnen enda jl'st&kaurist&joosepist&annist puudust, nad on ebareaalselt kaugel. Hellusehoog on peal, ma ei tea, kas see sõna eksisteerib, a olge vait, tähenärijad. Mul pole kannatust, mul on pandud counter kooli lõpuni aega lugema. Tahan võtta siinseid sugarplume kaasa ja tutvustada neid trtu ja tlna omadele. Üks teatud tüüp võiks kogu tripi vältel silmapiiril olla, haha. Siiamaani ei mõista, kuidas saab keegi nii vaimustav olla. RAOW RAOW.

2 comment(s)