Trallalalalaa, lauarvuti läks lollikz, internet kadus, a läpakaga on ka vahva istuda. Vähemalt ei näe seda pudelit seal toolijala kõrval, täis kissi ja smirnoffi kokteili. Segasin selle juba kümnenda hilisõhtul kokku, hiljem juua ei tahtnud, miks vaja, kui kätu vahepeal tarbimas käib. Või on ta värviaurude mõju all, kummaliselt käitub sellest hoolimata. Keksib juurde ja kutsub õue, nii valge olevat. Vaatan ise välja, näen musta ööd. Vb ma ei näe seda, mida peaks. Ja siis teen valesid otsuseid. Metafoorid, sõnamängud. Haha, naljakas, mustvalge fliistekk lõhnab aikuimahedalt mandi järele, keegi mustveel oli junkie vistsiis. Aitab loodetavasti rahulikumalt magama jääda, v no tekitab illusiooni, et aitab. Mul ei ole und. Silmad valutavad, pea on tühi, uni on määramatus kauguses. Ma jooksin kokku. Vähemalt on mul garli msnis, saab rääkida over so long time ja ma püsin reaalsetel teemadel, mitte ei kao kosmosesse hulpima. Muusika, ainult muusika püüab kinni kurjad unevaimud, see natuke küll aitab, a ikkagi on sees nii valus.

unfold me,
i am small and needy

6 comment(s)