Seda närvi enam pole, mis eilsest õhtust saati jälitas. Kadus umbes siis, kui need väiksed lapsed aula ette jalutatud saime. A anna andeks pisike lokkidega tüdruk, et ma unustasin su tagasi tuua, said kai'ga hakkama mhm. Meile näidati uusi õpilasi ja õpetajaid, mingil kolkatüübil see volcomi pusa, mis mul plaanis hankida oli, a nüüd oleks lame. Kall toitis meid kommidega, luges siimu luuletusi (ei sellest kohast ei saa mina küll aru!) ja andis mulle mu eelmise aasta tunnistuse. Pärast seda pooleteisetunnist üritust (ma tõusin selle jaoks kell kuus, mis mul mis mul aruz oli) läksime linna jane&annu&nende emmega. Sekkarituur jehuu, mis sest, et mu ainus leitud asi oli lõpuks AG'st. Ei oot, mul mu THE CAT IN THE HAT ka! Perfektne leid, nüüd vaja videomakki ja läheb. Videomakki + seltskonda, üksi on igav & vb see mingi samaara vid hoopis.
Ma pidin ära mainima, et me jäime tee peale linnast tulles, esimest korda mu elus. Süsteemid mulksusid ja tossasid. Tegelt oli naljakas, mai julgenud naerda ainult.

Praegu hüpleb tuju üles-alla, see üsna freakshow. Ma üleväsinud ja stressan, pettun inimestes & siis otsustan, et nad tegelt nii väärtuslikud. See on hullumeelne, kuidas sa jälle mul tuju mõjutad, rohkem kui teised.

kus see skeitpargi tüüp nüüd on, kui mul tõsiselt vaja talt jointi osta?

oota. ma sain just priidult esimese koolipäeva puhul roosi. oh woooow.

0 comment(s)